United Colors of ...

August on vastuoluline kuu. Üürike kulminatsioon enne sügavat langust, kui poeetiliselt väljenduda. Aed on lopsakas ja lookas kõiksugu hea ja parema all; floksid, lõvilõuad, saialilled, heleeniumid, lavendlid, päevakübarad, astrid ja mis kõik muu õitsevad nagu oleks viimnepäev käes. Ja tegelikult ju ongi - õhus on sügist ja tasapisi, aga kindlalt hakkab suvi läbi saama. Uuuh kui vastik on talv! Mul läheb enamasti juba poolest suvest tuju ära ja aia vastu kaob kah igasugune huvi (sest peatselt on kõik jälle nagunii selle mõttetu lume all). Sel aastal nii hull pole, ilmselt seepärast, et pole terve suve õieti aeda saanud ja tüdimus pole jõudnud tekkida. Kolm päeva olen nüüd hommikust õhtuni maad kaevanud, nii mõnus. Lisaks kaevamisele olen saaki koristanud. Esiteks on sel aastal õunauputus, see on küll üsna tüütu. Teiseks on tomatiuputus (kala-väetis toimis!). Kirsse ja mureleid oli enneolematutes kogustes. Viinamarju tuleb kõvasti (aga need pole veel valmis). No ja siis kartulit olen võtnud.

Kartulitega oli meil sel aastal selline lugu, et see tuli ootamatult ise üles. See tähendab meie kartulit maha ei pannud, vähemalt mitte sel kevadel. Ilmselt oli jäänud möödunud aastal koristamata. No igatahes mugulad on pirakad ja vaeva ei mingit. Ainus paha asi, et sinnasamasse peenrasse sai kevadel hernes ja uba kah pandud (siis me veel ei teadnud, et kartul varsti stardib). See viis mind mõttele, et miks mitte pannagi kartul sügisel maha? Kevadel muudki teha ju. Ja kuigi ma pole paranoiline tavaliselt, tekitab see juhtum minus tunde, et olulisi asju on varjatud. Näiteks sain ma alles sel kevadel kogemata näha, et lõvilõua taim on tegelikult valmis mitu aastat kasvama ja õitsema ja seda ei peaks üldsegi igal kevadel uuesti külvama. Samuti on hästi varjatud saladus see, et paprika kasvab õues palju paremini kui kasvuhoones. Nagu ka kurk – see juhtus tänavu mul maasikapeenra kõrvale, mistõttu (tänu maasikakilele) ei saanud kurgid mullaseks, vat see on tõeline ratsionaliseerimine!

Hetkel on veel hoog see, aga ma juba tunnen, et piisab ühest vihmasest ilmast ja maad võtab apaatia. No miks pagana pärast pidid need vanad eestlased sellise vastiku kliimaga koha peale ennast sättima. (Ja ärge tulge mulle ütlema, et lumi on tore, kuulen seda niigi juba paplite õitsemise ajast saadik. Just ükspäev kui kaksikud pikemalt põõnanud olid, sattusin sellise jutuajamise tunnistajaks: „Mõtle kui ühel hommikul magame hästi kaua ja ärkame üles ja mis me näeme: lumi on maha tulnud. Küll me siis rõõmustame. Vot see oleks alles üllatus!“). Rrrgh..

Metsik Lääs

Saaremaal, nagu eespool juttu, on tõsiseid probleeme metsiku loodusega. Nimetatud on mägra-, nugise-, ja sipelgaprobleem. Neist kõigist aktuaalsemad on aga hädad rebasega. Rebane oli kohal kohe suve alguses, jaanipäeval. Arvasime, et ta ehk ei ole kursis, et selles majas elatakse ja et nähes kõiki neid inimesi saab ta aru, et mõistlik oleks metsa kolida, õige looma kombel. Läks aga täpselt vastupidi: rebane vaatas, et oo, siin on inimesed (= toidujäänused), siia ma jään.
Tegu ei ole mingi tagasihoidliku tüübiga – korduvalt ja mitu korda tabati ta tuppa sisenemas(!), õues laua peal arvutit nuuskimas ja kamina juures grilli lakkumas. Seejuures oli õuel 2 suurt koera ja lugematu kari kilkavaid põngerjaid – isegi hoiaks pigem eemale…Aga rebane tundus seltskonda lausa nautivat, need pildid on tehtud kolme meetri kauguselt.

Alguses oli üsna kõhe tunne kasside pärast, aga õnneks rebane nende vastu mingit huvi üles ei näidanud. Seeeest käis ta paaril korral vutipuuri juures uurimas, kuidas selle kinnitused vastu peavad – kolin oli kaugele kuulda , vedas, et vaprad linnud rabandust ei saanud (aitas ilmselt eelnev treenitus kaksikute jm. ekstreemsuste näol).

FTWL*

Varem pole sellest juttu olnud, aga lisaks kaksikutest huligaanidele toimetab aias veel üks tegelane, Neljateistaastane. Muidugi „toimetab“ on ilmne kirjanduslik liialdus. Ükspäev proovisime teismelist õue värske õhu kätte meelitada (suvi varsti läbi ju) palvega mustsõstrad meie linnasolekul ära korjata. Tuli teismeline õue, kissitas eredas valguses silmi, kondas natuke aias ringi, leidiski põõsa, kus mustsõstrad küljes. Vaatas, kõrval punanesõstar, korjas armulikult needki ämbrisse. Rahulolevana kobis tuppa arvuti taha tagasi. Suur ja ehe oli Neljateistaastase imestus kui kuulis, et aias rohkem kui 2 sõstrapõõsast kasvab. „Mismõttes nagu?? KUI PALJU teil neid siis on?!“ küsis ta uskmatuse ja jahmatusega hääles.

Täpsustuseks 1: Neljateistaastane on siin elanud viimased üksteist aastat.

Täpsustuseks 2*: FUCK THE WHAT LARRY? Can be used to express random enthusiasm and surprise (www.urbandictionary.com)

Saak

Tutsik ja Lipsik saabusid õhtul õnneliku õhinaga kahevahel kõrvitsat tassides: "Vaata, mis meie aiast leidsime!"

Nunnu konkursile meil sel aastal asja pole.