Homme on meil Suur Reede, seega on paras aeg mõelda usust ja religioonist.
Juba hea mitu aastat tagasi näitas USA molekulaarbioloog Dean Hamer, tuginedes 2000 inimese DNA proovi ja isiksuseomaduste ankeedi võrdlusele, et on olemas geen, millest sõltub, kas inimene on religioosne või mitte. Täpsemini, et inimese võime (näiteks Jumalasse) uskuda sõltub tema ajukeemiast. Ja see omakorda sõltub suures osas geenist VMAT2. See geen kodeerib valku, mis mängib tähtsat rolli mitmesuguste neurotransmitterite (nendest sõltub meie tuju) transpordis ajus. Vaid väike erinevus selles geenis ja inimene ei tunneta ennast kuigi spirituaalsena. Seda, et kalduvus usklikkusele on geenide poolt määratud, mitte keskkonna, kinnitavad ka ühemunaraku kaksikute uuringud (need on tehtud eraldi kasvanud kaksikute peal - st nende geenid on samasugused aga keskkond on erinev).
Kahjutundega pean tunnistama, et ei usu peaaegu mitte midagi ega kedagi. Või siiski – ma usun loodusseadustesse. Seega on mu hinges rahu. Aamen.
PS! Oleks võinud kirjutada ka munadest, Munadepühad ju tulemas. Aga see oleks ehk liialt jumalavallatu olnud.
No comments:
Post a Comment