Aiapäevik

Mul on nõrkus kirjatarvete vastu. Mõistsin seda siis kui kool oli läbi ja ülikool oli kah läbi, aga sügiseti (ja vahel muul ajal kah) viisid ikka jalad nagu iseenesest kirjatarvete poodi. Ning kuigi aasta aastalt on järjest keerulisem leida põhjendusi vihikute, kladede, pastakate, värvipliiatsite, mappide jms. ostmiseks, vahel ma siiski libastun. Nii juhtus see ka kevadel Rahva Raamatus, Moleskine Passion sarjas ilmunud „Gardening Journal“-iga. Kallis küll, aga Moleskine! Vastupandamatu!

Kodus hakkasin uurima. Reklaami kohaselt peaks see olema midagi aiamärkmiku või aiapäeviku laadset. Koosneb üldjoones viiest osast: Plants (ligi 50 taime jaoks), Pots, Tools, etc. (aiatarvikute info jaoks), Design (aiaplaanid arvatavasti), Visits (muljed teiste aedade külastamistest) ja Garden Log (aiapäevik). Esmapilgul pole paha. Teisel pilgul – nagu ikka kipub olema ilusate asjadega – mõttetu.
Plants: kuigi iga taime saab iseloomustada ülimalt detailselt, on lehekülgi nii vähe, et isegi kõigile mu sibullilledele pole ruumi, või mis, kõik tulbidki ei mahuks ära.
Pots, Tools, etc.: vahest tõesti mõni aednik (kellel on ehk kirg Fiskarsi vastu) katalogiseerib kõik oma rehad, kõplad, kastekannud ja labidad – ei mõista hukka. Mina saaks sinna osakonda paigutada ehk ainult muruniitja.
Design: põhimõtteliselt on võimalik visandada peenarde plaanid – kasulik näiteks lillesibulate mahapanemisel või herneste külvamisel. Siiski on lehe pind maru tilluke ja kõik tuleb ülestähendada miniatuurselt.
Visits: sobiv aiandusreisidel käijatele ilmselt.
Garden Log: tegelikult ainus osa märkmikust, mis on täiesti kõlbulik ja kasutatav.

Aga kuidas sa jätad sellise ilusa (kuigi mõttetu) asja niisama seisma?
Tegin sellest siis „Aquarium Journal“-i.

Rangelt võttes mul akvaariumis taimi pole ühtegi (kui klaasil kasvavad vetikad välja arvata). Seega esimene jaotus Plants on tegelikult Animals. Ja neid mahub akvasse just umbes nii palju kui on märkmikus selleks ettenähtud lehti. Ka infolahtrid on igati sobivad: name, type, water requirements, goes well with, problems, dimensions in maturity – mis sa hing veel ihaldad?

Edasi Pots and Tools. Sellega on nii, et esimene küsimus, mille üks mereakvarist teisele esitab on reeglina: „Suur su kast on muidu?“ ja seejärel „Aga skimmer on sul mis firma oma?“ Või siis „On sul haliidid või mitut toru kasutad?“. Põhimõtteliselt oled kadunud mees, kui ei tea oma pumpade parameetreid või osmoosifiltri jõudlust. Kõik see masinavärk on krutsiaalse tähtsusega ja kui miski tuksi läheb (näiteks sooritab anemoon enesetapukatse, mistõttu pump tuleb võtta algosadeks) oleks kasulik teada, mida miski vidin teeb, mismoodi ja mille jaoks.

Design: Nii nagu looduses armastavad osad korallid kõva lainetust ja tugevat valgust, nii on ka akvas mõttekas paigutada nad „ülemisele korrusele“. Ja varjushiilijad koobastesse. Kahte vihast kõrvuti panna pole mõtet, järgneb keemiasõda ja kannatavad kõik. Selliseid asju on hea paberi peal läbimõelda.

Garden Log: umbes kord kuus või siis kui südametunnistus piinama hakkab, tuleb teha hunnik veeteste: nitraadid, nitritid, fosfaadid, silikaadid, kaltsium, soolsus, pH ja KH ära mõõta. Veetestide tulemused on hea kirja panna logiraamatusse. Samuti saavad sinna kirja veevahetuste kuupäevad ja olulisemad sündmused – kui mõni pooldus või muul moel paljunes, või siis vastupidi, akvaariumist välja hüppas.

Visits: on jällegi hädavajalik rubriik. Eestis pole võimalik mereakvaristikaga tegeleda, olemata kommuuni liige. Nii tehnika kui elu kui teadmiste ringlus toimub isiklike kontaktide kaudu. Suurem osa mu „elust“ on pärit OiOi-lt, Tiffilt ja Albertilt, tehnika Alekseilt ja Klounilt (kõik nimed muutmata).

Kokkuvõttes tuleb Moleskine’t kiita. Aiandusest ei tea nad küll ööd ega mütsi, aga paremat akvaariumi päevikut on raske välja mõelda.