Ebatavaline ja ähvardav loodus

Kuigi meil pole siin mingi troopika ja vihmamets, tuleb siiski iga suve alguses tõdeda, et „Kinni kasvand teed ja rajad, uued sisse teha vaja.“ Sel aastal oli jaanituli elupuu-, küpressi-, trompetipuu-, ja aprikoosiokstest.
Lisaks arutult vohavale taimestikule murrab metsik loodus üha ägedamalt ka eluruumidesse. Varasematel aastatel oleme pidanud võitlust mägraga, kelle urud, kui uskuda Aleksei Turovskit, on loomariigi ehituskunsti kõrgem klass ja kelle sõnul mägra valduste maaalune osa ületab oma ruumikuselt maapealse mitmekordselt. Mistõttu, nagu võib oletada kõigi nende vundamendi alla kaevatud käikude põhjal, kõlgub meie sajaaastane maja mägra õõnestatud päratu sügaviku kohal…Külapeal asja uurides selgus, et mägra vastu aitab, kui maja vundamendiservad tiheda võrguga ümbritseda ja seda me ka viivitamatult tegime.

Nojah, aga sel aastal olid talvel sisse kolinud uued elanikud. Kevadeks oli KOGU sahvri sisu, sealhulgas laes korvides rippuvad kuivained, riiulitel olevad moosid ja muu kraam sahvri põrandale loobitud ja siis lisaks veel mõned haisvad ekskremendid sinna kõige otsa jäetud. Jaanipäeval olid süüdlased – metsnugis koos kahe pojaga - sahvrist pööningule kolinud ja sinna samasuguse seapesa korraldanud. Lisaks tegid nad põrgulärmi, ei kujuta ette küll, kuidas sellised metsikus looduses hakkama saavad. Või siis on metsas kah tegelikult kisa taevani ja praht laiali loobitud, lihtsalt me ei oska seda näha. Igatahes tuli nugisepoegadel oma elu peale minna (raamatu järgi oli juba aeg kah). See oli siis maja pööningul.

Sauna olid kolinud kuklased. Ja mitte mõni üksik rahulik sipelgas, vaid röövellik pataljon koletute lõugadega metsalisi, kelle apla järamise tulemusena kattis kogu põrandat umbes 10 cm paksune saepurukiht. Millest ju iseenesest ei oleks midagi, aga ega saepuru mittemillestki ei teki (nagu tolm), vaid taladest. Ja ega talad ilmaasjata sauna seinas pole, ikka põhjusega. Niisiis järgmisena asusime võitlusse kuklastega. See võitlus pole kuigi edukas olnud senimaani.

Kokkuvõttes: ainult sügavalt ignorantne linnainimene võib oma piiratuses ja õndsas teadmatuses uskuda, et inimene on looduse kroon ja loomariigi kuningas.