Kiire!

Pole inspiratsioonipuudust, hoopis kohutavalt kiire on. Seda enam on imekspandav, et kuigi aeda pole peaaegu jõudnudki, on seal ühtteist vahepeal siiski toimunud, nii muuseas. Näiteks tekkis möödunud reede õhtul äkki pidurdamatu soov vahetada välja kiigepuu, mille küljes ronib tseleaster (ehk puukägistaja). Asutud siis otsekohe uue posti jaoks auku kaevama. Samas mõeldud, et kui juba teha, siis korralikult: kiigepuust kujunes märkamatult mänguväljak kiikede, ronimisköie, rippumisrõngaste, võrkkiige, redeli ja liutoruga. Arusaadavalt võtab selline kupatus rohkem ruumi kui varem. Ning muidugi toimus kogu ehitustegevus taas keset lillepeenraid… Mis siis muud kui tuli kõik lumeroosid, päevaliiliad (nende maapealne osa on vaid jäämäe veepealne tipp, võin ma peale kaevetöid öelda), jaapani ülased, nartsissid, tulbid, sõrmkübaralilled, priimulad, äädikapuud, jne. jne. mujale istutada.

Väljas oli umbes 35 kraadi ja naabrid põrnitsesid üsna heitunult kuidas ma käruga edasi-tagasi voorisin, õnneks hullumaja brigaadi siiski kohale ei kutsutud.