1682

Vutid on meie juures elanud aasta aega – kolisid sisse ühe kuu vanuste tibudena 16. mail 2010. Plaan omale vutid võtta oli tegelikult juba ammu enne seda, kuid nagu ikka, tuleb enne asja uurida ja teiste kogemustest õppida.
Järgnev lõik on üks kirglikumat sorti kirjeldusi vutipidamisest, pärit kodulindude foorumist:

" Mina pidasin korteri köögis Lasnamäel 10 vutte. Puur tegin ise, toitusin Talleggi kombisöödaga + mõned toidujaagid + mõned spetsiifilised asjad(kala, hakkliha). Probleem ilmus kohe. Kaklevad, vardjad. Arvasin, et grupp ei ole veel vormeerinud... Lõpplikult grupp ei saanudki vormeerunud. Söövad teineteisele lausa augud kõhus. Jube vaadata, rõõmu sellist loomade pidamisest ei tunne Sõime viimast 4 tk ära. Praegu on 6 aastat juba möödas. Elame omas majas, siis loomapidamistingimused on parem. Kuna kanad kõik sel aastal läinud lõunaks kotkale ja tuhkurile, arutame naisega kuidas edasi elada. Kas pidama kanad jedasi ainult puuris? Naine tahab veel kord vutidega proovida. Proovime.

Plev, Harjumaalt " (http://kodulinnud.4rumer.com/t158-vuttide-pidamine)

Sellised lood mõjusid natuke heidutavalt…

Siiski. Tõime farmist 6 vutikana ja ühe vutikuke. Kukk sai omale (presidendi auks) nimeks Ilves. Kohe esimesel päeval saime ka esimese muna. Õnn jäi kahjuks üürikeseks - ei läinud kuigi palju aega mööda, kui „hakkasivad kaklema“. Ehitasime puuri kaheosaliseks – ühel pool riiukuked, teisel pool haavatud. Järgnevatel nädalatel sai mitmesuguseid esmaabivõtteid kasutatud ja tiibu lahastatud ja haavu teibitud…Puuri veelgi lahterdatud. Hullumaja. Lõpuks löödi Ilvesel endal kolp loperguseks. Elas nii veel mõnda aega, kuni ühel hommikul oli linnuke koolnud. Matsime kuke maha. Sellest ajast peale on kõik hästi ja ühtegi riidu pole majas olnud.

Pikapeale üks kana võttis meesterahva kohustused üle (niipalju kui võimalik) ja noh, kui ei teaks, siis ei saaks arugi, et ta tegelikult kukk polegi. Kanad paistavad sellise asjade käiguga rahul olevat – lemmikkanad on suurest „paaritumisest“ suisa kiilakad. Tagantjärele sai selgeks, et kõik need kaklused, võimuvõitlused ja rivaalitsemised olid tingitud sellest, et koos pidid elama päris-kukk ja kukk-kananahas. Eks see olegi ebanormaalne olukord, endale ka ei meeldiks.

Munevad kõik linnud iga päev ühe muna. Kokku 1682 muna ühe aastaga.

Mis on selle loo moraal? Ehk siis mida vutid meile õpetasid?

Esiteks seda, et homoseksuaalsus ei tulene kasvatusest (eeldades, et vuttidel, kes lahutati oma vanematest veel enne sündi, puudub kodune kasvatus), vaid on kaasasündinud. (Aga see on pikem jutt.)

Teiseks seda, et parim lahendus ei pruugi olla standardne lahendus.